Noh ei tea… tegelikult see keskkond on asjatundjatele, mitte tavalistele õpetajatele. See on liiga kõrge üldistus ja metafooride tase. Mulle tundub, et tavaõpetajal on raskusi veel ka kursuse skeemi graafilisel kujundamisel, aga LAMS on veel keerulisem.

Iseeneset on aga väga lõbus ja mänguline. Minu töö peaks olema “olga_proov”, tegin skeemi ja vaatasin üle, kuidas materjalide lisamine käib.

Avastus: Hot Potatoes annab nüüd võimaluse kokku miksida erinevad küsimuste tüübid 🙂

Mina pole seda välja uurinud enne, kui hakkasin ülesannet tegema ja valisin hoopis LeMilli:

• esiteks, et oleksid erinevad küsimused,
• teiseks, et ikka paremini tutvuda selle keskkonnaga, sest kolmanda ülesande teostamine veel vaevab mind…

TATS-i jätsin kõrvale publitseerimise probleemide tõttu. Ja tegelikult mulle tundub,  et TATS on liiga keskendunud standartide peal, mis segab selle keskkonna kasutamist.

Nii siis, katse iseenesest on siin.

Küsimuste tüübid:

1. Simple choice

2. Multiple choice

3. ja 4. Text entry

Viimasel ajal tegelesin väga palju Camtasia Studio-ga ja tegin videoõpetused Moodle-i kasutamisest.

Camtasia Studio on tasuline ekraanivideo salvestamise ja esitluste töötlemise takrvara. Asjatundjad kiidavad selle tarkvara redigeerimise võimalusi ja kvaliteeti.

Camtasia pakib faile ühe kausta sisse, kui on lisatud ka SCORM formaadi valik, sama kaustasse tuleb ka  .zip fail.

Huvitav ja kurb asjaolu on aga see, et Camtasia võimalab kokku panna mittu videolõiku ja lisada nendele menüüd (vaata siin), kuid selline variant kahjuks ei ole toetatud SCORM võimalusega.

Vaata video internetis

SCORM pakett

Probleemidest: hakkasin tegema klippe veel suvel.  Siis IE-s olid mingit probleemid flash-player-iga ja selles brauseris ei olnud võimalid videot vaadata. Mingil hetkel midagi muutus, ja vaadata nüüd võib nii IE-s kui ka Firefox-is.

Kohustuslikud, ja tõesti vajalikud:
Identifier – 1.1
Language – 1.3
Rights. Copyright and Other Restrictions – 6.2

Soovituslikud
Title – 1.2 – ilma ei saa
Description – 1.4
Keyword – 1.5 – mulle tundub et nad mõnel määral kattuvad, seega jätaks viimase
Size – 4.2 – hea on teada
Learning Resource Type – 5.2 – ilma ei saa
Intended End User Role – 5.5  – hea on teada
Typical Age Range – 5.7 – hea on teada

Võimalikud
Typical Learning Time – 5.9 – hea on teada

Ja see ei olnudgi nii lihtne, kui ma lootsin. Tulemust saab vaadata paremal RSS-ina.

Olin enesekindel: kunagi käisin LeMill koolitusel ja saan selle osaga ruttu hakkama: materjalid mul olid valmis juba eelnevalt, tõsi need olid tekstid ja esitlused.  Üllatavalt võttis aga päris palju aega. Probleemiks, minu jaoks täiesti ootamatuks, osutus see, et LeMill ei taha vastu võtta  .doc ja  .ppt faile. Tegelikult, nüüd rahunedes saan aru, et eesmärk on pakkuda rohkem interaktiivseid harjutusi. Ok, siis otsisin välja kohta, kuhu saab .pdf faile lisada. Konverteerisin failid ja laadisin ülesse.

Nüüd tekkis küsimus: kuidas nendele viidata ühe lingina, sest materjale on 4. Kui ma vaatan oma avaldatud materjalide esilehekülje lingi, siis näeb see välja “http://lemill.net/content/published”.    Aga kuna minu kasutajatunnusele ei ole viidet, siis teistele ei ole mõtted sellist lingi saata: midagi ei avane (katsetatud teise brauseri põhjal).

Keskkond pakub sellist asja nagu “Kogumikud”. Tahtsin koondada kõik oma tööd ühte kogumikku, kuid ei saanud aru, kuidas seda teha. Või on need teiste kasutajate töödele lingide kogumikud?

Ühe sõnaga, õnneks leidsin avaldatud materjalide lehe all RSS nuppu, mida ka kasutasin oma blogisse tõmbamiseks. Vist see on ainuke variant, kuid mulle meeldib.

Kokkuvõte:

• nagu alati, läks rohkem aega, kui ma mõtlesin;
• LeMill ei olegi nii lihtne keskkond, kui mulle tundus. Aga põnev.

P.S. eXe-ga on mul ka kogemusi: käidud 30-tunnisel koolitusel ja tehtud mingi lõputöö koduloomadest vene keele võõrkeelena tundideks. Aga kuna olin hooletu ja ei jätnud endale seda tööd alles, ei maksa minu sõna muidugi midagi 🙂 Seepärast hakkan tõsisemalt mõtlema ka iseenda portfoolio peale…

P.S.S. Milline pettumus… voog LeMillist ei töötagi 😦 kas ta on siis ainult sisemiseks kasutamiseks mõeldud? Või olen midagi valesti teinud?

Aga siis peab ju linke lisama (materjalid on vene keeles): Arvuti (tekst), Arvuti (esitlus), Windows XP (tekst), Windows XP (esitlus).

Lõpuks ometi asi hakkas liikuma 🙂

Kunagi pole ise kirjutanud html-koodi, kuigi html-iga tegelen 10 aastat: alati kasutasin html-redaktorid.

Antud töö on küll kirjutatud iseseisvalt notepad-is, aga vaatasin ka oma kursakaaslaste töid. Tulemus asub siin.

Vaatasin ka validaatorist üle: leidis 7 viga. 6 neist tabelis, ei meeldi minu märgid “<” ja “>”: kirjutab, et märke ei ole, aga tegelikult täitsa olemas.

Ma teen veel katset kirjutada tabelit. Tulemus nr 2 on siin. Validator leidis nüüd juba 27 viga, kõik on seotud tag-ide avamisega ja lõpetamisega: ikka ei meeldi märgid “<” ja” >”. Ma parandasin, aga tulemus ei muutu 🙂

Huvitav, kas põhjus on eestikeelses klaviatuuris?

Tegelikult aga validaator on väga huvitav asi, kindlasti leian sellele kasutamisvõimaluse 🙂

P.S. Tegin kolmanda katse. Nüüd on 19 viga, mis on tunduvalt vähem kui 27 ja neid, mis jäid, ma ei oska parandada, sest minu meelest, mul ongi nii kirjutatud…

Duval oma artikklis suurepäraselt näitab standartide vajadust. Tema arvates, õppeobjektid, mis on loodud eri vahenditega, kuid standartide järgi, peavad olema koos kasutatavad (võrdlus A4 lehega).

Ta räägib ka sellest, et pakutavate standartide eesmärgiks on saavutada praktilist vajadust. Kirjeldab standartiseerimise protsessi.

Olen nõus, et standartid on vajalikud. Oleks  väga raske teha õppematerjale ainult ühe vahendiga, ja praegusel ajal see ei ole ka mõeldav. Parimat tulemust on võimalik saavutada vahendite kombineerimisel, mis ei oleks võimalik ilma standartideta.

Tere. Olen Olga.

Töötasin koolis arvuti- ja vene keele võõrkeelena õpetajana 3 aastat. Iga päev puutun kokku e-õppe vahenditega, seega tundus loogiline tutvuda ka nende standartitega.

Kursus E-õppe vahendite standardid ja spetsifikatsioonid ja selle kursuse wiki.

Zoho