E-õppe mõiste mul on väljakujunenud nii, et keegi paneb mingit ülesannet internetis mingis kindlas keskkonnas ja teine inimene täidab seda selles samas keskkonnas. Ootasin kursuselt mingi ühe uue keskkonda tutvumist. Aga sain tutvuda paljude uute ja huvitavate keskkondadega. Vähe sellest, sain neid kõike proovida ja kogemusi koguda ja analüüsida.
Huvitav osa kursusest oli enesejuhitava õppimise mõiste. Pani mõtlema. Usun, et seda mõistet peab veel endale selgitada ja süveneda, et saaks ta paremini rakendada.
Huvitav ja kasulik oli ka õpilepingu täitmine. See oli üks raskematest kohtadest üleüldse, kuid tagasi vaadates – väga kasulik. Aga natuke segadust oli peas, et mille kohta see leping üldse käib. Esimese õpilepingu tegin mitte kodutöö juurde, vaid enesejuhitud õppimise mõiste juurde. Aga praegu oleks põnev analüüsida just kursuse alguses koostatud õpilepingut terve kursuse kohta. Vaadata, mida alguses ootasin, ja mida sain. Võib olla nii oligi planeeritud, ja siis ma ise jätsin midagi vahele.
Kui vaadata aga minu õpilepinguid, siis tuleb tõdeda, et paremini sai tehtud teise kodutöö leping. Siis me juba terve rühmaga olime ühenduses, kuid lepingut kirjutasime ise, pärast rollide jagamist. Ma teadsin täpselt, mida ma teen, ja teadsin juba esimese kodutöö kogemustest, kuhu poole peab liikuma. Sain ka kommentaarid õpejõu käest ja täiendasin selle. Nii et teise töö lepingut ma täitsin.
Esimese töö parandamine käis pärast teise töö esitamiest ja õpileping oli koostatud selle kogemuse põhjal. Parandamise käigus ma tahtsin valida midagi sellist, mida saab kasutada ka oma õpilastega oma koolis. Selle tulemusena sai valitud suhteliselt lihtne ülesanne, mida ma tõesti võin proovida teha oma õpilastega. Selle ülesanne alusel tegin õpilepingut, ja siis ka maastiku. Vaatasin üle tegevusmustri ja sain aru, et maastik ja enne tehtud tegevusmuster ei ole kooskõlas. Tegin ümber (tegelikult lihtsalt täpsustasin valitud ülesanne järgi) ka tegevusmustri. Nüüd sai ka õpileping täitud.
Nii et minu kursuse töös õpilepingu koostamine ja täitmine ei olnud nii õiges järjekorras, nagu ta pidi olema. Kuid ma sain oma kogemuse kätte, sain aru, milleks seda üldse vaja on. Algus momendi kirjeldamine ja lõpptulemusega võrdlemine on väga põnev ja kasulik asi. Mulle tundub, et seda võib rakendada mingil määral isegi põhikoolis, kuigi alguses oleks raske. Aga võiks ju proovida.
Kokkuvõteks: kursus oli huvitav ja kasulik. Palju asju kindlasti rakendan oma töös. Plaanis on ka oma kooli õpetajatele tutvustada WEB 2.0 võimalusi. Hea on, et kogu infot saab blogist kätte, loodan, et see ei kao niipea, sest asi vajab seedimist.