E-õppe mõiste mul on väljakujunenud nii, et keegi paneb mingit ülesannet internetis mingis kindlas keskkonnas ja teine inimene täidab seda selles samas keskkonnas. Ootasin kursuselt mingi ühe uue keskkonda tutvumist. Aga sain tutvuda paljude uute ja huvitavate keskkondadega. Vähe sellest, sain neid kõike proovida ja kogemusi koguda ja analüüsida.

Huvitav osa kursusest oli enesejuhitava õppimise mõiste. Pani mõtlema. Usun, et seda mõistet peab veel endale selgitada ja süveneda, et saaks ta paremini rakendada.

Huvitav ja kasulik oli ka õpilepingu täitmine. See oli üks raskematest kohtadest üleüldse, kuid tagasi vaadates – väga kasulik. Aga natuke segadust oli peas, et mille kohta see leping üldse käib. Esimese õpilepingu tegin mitte kodutöö juurde, vaid enesejuhitud õppimise mõiste juurde. Aga praegu oleks põnev analüüsida just kursuse alguses koostatud õpilepingut terve kursuse kohta. Vaadata, mida alguses ootasin, ja mida sain. Võib olla nii oligi planeeritud, ja siis ma ise jätsin midagi vahele.

Kui vaadata aga minu õpilepinguid, siis tuleb tõdeda, et paremini sai tehtud teise kodutöö leping. Siis me juba terve rühmaga olime ühenduses, kuid lepingut kirjutasime ise, pärast rollide jagamist. Ma teadsin täpselt, mida ma teen, ja teadsin juba esimese kodutöö kogemustest, kuhu poole peab liikuma. Sain ka kommentaarid õpejõu käest ja täiendasin selle. Nii et teise töö lepingut ma täitsin.

Esimese töö parandamine käis pärast teise töö esitamiest ja õpileping oli koostatud selle kogemuse põhjal. Parandamise käigus ma tahtsin valida midagi sellist, mida saab kasutada ka oma õpilastega oma koolis. Selle tulemusena sai valitud suhteliselt lihtne ülesanne, mida ma tõesti võin proovida teha oma õpilastega. Selle ülesanne alusel tegin õpilepingut, ja siis ka maastiku. Vaatasin üle tegevusmustri ja sain aru, et maastik ja enne tehtud tegevusmuster ei ole kooskõlas. Tegin ümber (tegelikult lihtsalt täpsustasin valitud ülesanne järgi) ka tegevusmustri. Nüüd sai ka õpileping täitud.

Nii et minu kursuse töös õpilepingu koostamine ja täitmine ei olnud nii õiges järjekorras, nagu ta pidi olema. Kuid ma sain oma kogemuse kätte, sain aru, milleks seda üldse vaja on. Algus momendi kirjeldamine ja lõpptulemusega võrdlemine on väga põnev ja kasulik asi. Mulle tundub, et seda võib rakendada mingil määral isegi põhikoolis, kuigi alguses oleks raske.  Aga võiks ju proovida.

Kokkuvõteks: kursus oli huvitav ja kasulik. Palju asju kindlasti rakendan oma töös. Plaanis on ka oma kooli õpetajatele tutvustada WEB 2.0 võimalusi. Hea on, et kogu infot saab blogist kätte, loodan, et see ei kao niipea, sest asi vajab seedimist.

Esimene osa.

Õpileping.

1) Mis on minu töö eesmärk?

• Mõelda välja konkreetne ülesanne, mis on jõukohane 8.-9. klasside õpilastele.
• Määrata meetodeid ja vahendeid  selle ülesanne täitmiseks.
• Kujutada skeemil selle ülesanne maastiku koos infovoogudega.

2) Milliseid strateegiaid kasutan?

• Õpilaste tase arvestamine.
• Vahendite kättesaamise arvestamine.

3) Vahendid?

• Minu blogi.
• Gliffy.

4) Kuidas hinnata?

Hinnata nii, nagu asi on: kui on õige ja arusaadav, siis on tehtud.

Maastik:

Ülesanne õpilastele (mis on antud õpetaja blogis).

• Valmista esitlus ühe Venemaa linna kohta. Koosta vähemalt 6 slaidi.

• Kasuta Vikipeedia, Flickr ja sõnastikud.

• Küsimusi võid kirjutada õpetaja blogisse ülesanne kommetaarideks.

• Tulemus avalikusta SlideShare keskkonnas ja link pane välja oma blogis.

Maastiku kirjeldus.

Enne ülesande väljapanemist õpetaja koostab selle. Selleks ta teeb internetiotsingud ja valib just need keskkonnad ja leheküljed, mis sobivad selle ülesannega paremini kokku. Valikut võib teha ka selle järgi, kui tuttavad need keskkonnad on õpilastele.

Õpetaja avaldab ülesanne oma blogis. Õpilastel on oma blogid. Blogides on linkidena välja pandud teiste rühma liikmete blogid, nii et õpetaja oma blogist saab jälgida õpilaste töid. Õpilane teeb otsingut õpetaja poolt pakutud keskkondades ja teeb materjali valiku. Oma tööd ta vormistab rakendusprogrammis PowerPoint ja avalikustab selle SlideShare keskkonnas. Lingi oma tehtud tööle ta paneb välja oma blogisse, kus seda näeb ka õpetaja (teine variant – õpetaja blogi kommentaariks).

Kindlasti iga õpilane käib külastamas ka teiste rühma liikmete blogisid, seda teeb ka õpetaja.

Tagasiside ja kommentaarid õpetaja paneb kas oma blogisse või kohe õpilase blogisse.

Teine osa.

Õpileping.

1) Mis on minu töö eesmärk?

• Koostada ülesanne tegevusmuster: määrata töö etapid, vahendid ja lubavused.

2) Milliseid strateegiaid kasutan?

• Õpimaastiku arvestamine.
• Sobivama vahendi valimine.

3) Vahendid?

• Minu blogi.
• Gliffy.

4) Kuidas hinnata?

Võiks hinnata selle järgi, kas maastik ja tegevusmuster on kooskõlas.

Ja sellelt tuleneb järgmine asjaolu: ma mõtlesin, et ei tee tegevusmustri ümber, sest sellega eriti probleeme polnud, kuid sain aru et peab ikka täpsustama mõned asjad. Nii et teen ümber.

Oleksin väga tänulik, kui saaks veel kommentaare, kas ma parandasin ikka ära selle osa või mitte!

http://web.splashcast.net/preview/?s=DJIC2202ES

1) Mis on minu eesmärk?

Proovida õppija rollis kollektiivse ülesande lahendamist. Oma rühmas pean tegema vestluste analüüsi.

2) Milliseid strateegiaid kasutan?

Suhtlemine oma rühmakaaslastega.  
Varajane start.
Oma eelmise kodutöö kogemuse arvestamine.

3) Vahendid?

Vahenditeks on Skype, Vyew, WordPress.

4) Kuidas hinnata? Mis on minu töö puhul oluline? 

Hinnata võiks selle kaudu, kui kooskõlastatud meie ühistöö tuleb välja. Kui me saame tööga hakkama, siis eesmärk on saavutatud.

UPDATE

1) Mis on minu eesmärk?

• Proovida õppija rollis kollektiivse ülesande lahendamist.

• Oma rühmas pean tegema vestluste analüüsi – see aitab aru saada aja kulust, töö etapidest, võimalikutest probleemidest ja teistest asjaoludest, mis aitavad pärast korraldada samalaadsed tööd oma õpilastega.

2) Milliseid strateegiaid kasutan?

• Suhtlemine oma rühmakaaslastega.  

• Varajane start.

• Oma eelmise kodutöö kogemuse arvestamine.

3) Vahendid?

Vahenditeks on Skype, Vyew, WordPress, e-mail ja Word.

4) Kuidas hinnata? Mis on minu töö puhul oluline? 

• Hinnata saab ühise alusel: kui töö on aktsepteeritav, siis esimene eesmärk on saavutatud.
• Teksti analüüsi kohta hindamine on keerulisem, sest see on rohkem gruppi sisene info. Mina püüdsin tõsta esile seda, mida on kasulik arvestada tulevases töös juhendaja rollis. Teised rühma liikmed teeksid seda analüüsi, võib olla,  teistmoodi.

1. Õpileping: mis on minu osa rühmatöös?

2. Rühmamaastiku skeem: elemendid ja proovida läbi, kuidas tegime.

3. Tegevusmuster

1. Erinevad blogid

2. Lingid erinevatest järjehoidjatest ühe märksõna kaudu.

3. Ühe isiku järjehoidjat.

Kui sa tahad rääkida mingisugusest leheküljest, siis pane http://gabbly.com/ aadress teise aadressi ette, näiteks:

http://gabbly.com/http://www.tlu.ee/

Tegevusmustri minu  versioon:

Siin on minu nägemus  õpimaastiku kohta.

1) Mis on minu töö eesmärk?

• Selgitada välja enesejuhitud õppimise eeldused, võimalused, lubavused.
• Rakendada uued teadmised oma õpingutes.

2) Milliseid strateegiaid kasutan?

• Teadmiste omandamine.
• Teadmiste analüüs.
• Teadmiste rakendamine praktikas.

3) Vahendid?

• Aine blogi.
• Oma blogi
• Teised võimalused, mida annab Web 2.0

4) Kuidas hinnata?

Objektiivselt 🙂 Tegelikult, hindamine peaks olema seotud sellega, kas ma liikun õiges suunas. Kui näha on, et ma  jätsin midagi vahele, siis võiks mulle sellele viidata.